Wagyu ajalugu - Sepa Veised OÜ
51192
page-template-default,page,page-id-51192,cabin-core-1.1,select-theme-ver-3.4,ajax_fade,page_not_loaded,,vertical_menu_enabled, vertical_menu_width_290,smooth_scroll,side_menu_slide_from_right,wpb-js-composer js-comp-ver-6.7.0,vc_responsive
Wagyu ajalugu

Jaapani sõna wagyu (hääldatakse uagju) tähendab tõlgituna jaapani veiseid (Wa= jaapani keel, Gyu= lehm). Kui neid veiseid õigesti aretada, kasvatada ja sööta, on nad võimelised tootma maailma kõige õrnemat ja marmorjat veiseliha. Need veised arenesid Meiji ajastul (1898–1912), mil toimus ulatuslik valitsuse juhitud ristamisprogramm. Genofondi lahjendamiseks ja populatsiooni laiendamiseks ristati põliseid tööveiseid Euroopa tõugudega. Kui esmane lahjenemine oli toimunud, hakkasid prefektuuride (Jaapani haldusüksuste) sees aretajad täiustama oma liine ilma ristamiseta. Saadud tõud sertifitseeriti 1900. aastate keskel ja nüüd on nad oma tohutute marmorsuse moodustamise võimete tõttu nõutud kogu maailmas. 1997. aastal andis Jaapani valitsus wagyu veistele ka „rahvusliku aarde“ staatuse ja keelas elusate wagyude ekspordi teistesse riikidesse. Sellega tagas riik, et parim liha jääks Jaapanisse.

Panustatud aega ja teadmisi, et luua täiuslikkus

Wagyu tõug

Sõna “Wagyu” pärineb jaapani keelest (Wa = jaapani keel, Gyu = lehm). Kuna Wagyu annab tootena maailma kõige kallimat liha, tähistab see luksust ja kvaliteeti, mida pole ükski teine.. Spetsiifiliste geenide tõttu on selle tõu veistel suurem lihas rasvade jaotus ja liha tüüpiline marmorsus, mis annab ületamatu maitse. Wagyu tõul on mitmesuguseid vereliine.

Kuroge (Jaapani must)
Akaushi (Jaapani pruun)
Shorthorn (Jaapani lühisarveline)
Polled (Jaapani nudi ehk sarvitu)