Tori valla aasta ettevõtteks 2023. a - Sepa Veised OÜ
51438
post-template-default,single,single-post,postid-51438,single-format-standard,cabin-core-1.1,select-theme-ver-3.4,ajax_fade,page_not_loaded,,vertical_menu_enabled, vertical_menu_width_290,smooth_scroll,side_menu_slide_from_right,wpb-js-composer js-comp-ver-6.7.0,vc_responsive
 

Tori valla aasta ettevõtteks 2023. a

Tori valla aasta ettevõtteks 2023. a

Tori valla aasta ettevõtteks valiti 2023. aastal Elbu külas veisekasvatusega tegelev osaühing Sepa Veised. Ettevõtet tunnustati see aasta ka Eestimaa talupidajate keskliidu kõrge tunnustuse – parima talu tiitliga. Talu on tegutsenud seitse aastat, selle eestvedajateks on Lisanna ja Marko Hiiemäe. Uurisime neilt, et kust nad said idee hakata talupidajateks ning mis veiseid nad täpsemalt kasvatavad.

Kust tekkis soov hakata talupidajateks?

Esialgu oli plaan lihtsalt maale kolida, sest laste kasvatamine suurlinnas ei sobinud meile kummalegi. Nii tekkis võimalus elule äratada Marko isa ristiema talu. Kuna taluga tuli kaasa ka 20 hektarit maad, siis mõtlesimegi, mis sellega peale hakata. Veisekasvatuse idee sai alguse puhtast juhusest. Kord pärast tööpäeva lõppu mainis Marko sõber talle, et tal on rohumaad ja hästi hea oleks maad harida lihaveistega. Markol tekkis kohe huvi. Koju jõudes hakkasime guugeldama ja YouTube’i vaatama. Uurisime, mis lihaveisetõud on olemas ja kuidas neid pidada.

Huvi oli nii suur, et Marko võttis kohe ette ka koolitee, et õppida lihaveisekasvatust. Tasapisi hakkasime suhtlema teiste kasvatajatega ja valik sai tehtud. Peale aastast õppimist ja suhtlemist saabusid meie tallu esimesed 13 limusiinimullikat Saksamaalt, pulli soetasime maamessi oksjonilt. Tasapisi kasvas kari, teadmised ja oskused. Lisandusid ka lambad, kits ja hobune. Hetkel kõigele sellele tagasi vaadates kutsume ennast naljatades YouTube’i farmeriteks. Alguses oli talu pidamine pigem hobi ja me kunagi ei osanud arvata, et sellest võib välja kasvada äri.

Teie eesmärgiks on rajada puhtatõuline wagyu kari. Mida see tähendab?

Wagyud jagatakse kolme klassi:

  • fullblood (täisverelised — juured ulatuvad Jaapanisse välja),
  • purebred (puhtavereliseks aretatud teiste tõugude pealt),
  • crossbred >50% (ristandid, kus teist tõugu lehma on paaritatud wagyu pulliga).

Meie loomad on kõik n-ö fullblood ehk täisverelised. Eestis on wagyu’sid praegu umbes saja isendi ringis. Peale meie karja puhtatõuliste wagyu’de võib teiste kasvatajate omasid ühe käe sõrmedel ülesse lugeda. Väga suur protsent loomi, kes meie farmi valitud said, on väga erineva geneetikaga. Sellel aastal on meie juures ilmavalgust näinud 14 wagyu vasikat, kellest enamusel on erinevad isad.

Wagyu’d on pärit Jaapanist ja teadupärast ei müü riik elusloomi. Soetada saab ainult embrüoid ja spermat. Meie wagyu’d on pärit Saksamaalt mitmest erinevast farmist, kus on tegeldud aretusega pikki aastaid. Osa wagyu’sid on registreeritud ka Austraalia wagyu assotsiatsiooni. Et aretusprotsessiga tegeleda, teeme genoomtestimisi (n-ö mõõdame aretusväärtusi) ja teeme koostööd Saksamaa nõustajatega. Umbes viie aasta pärast on eesmärk jõuda saja wagyu amm-lehmani. Soovime olla Baltikumi suurim wagyufarm, mille nimel me juba praegu tööd teeme.

Mis teie juures kasvatatud veistest edasi saab?

Esmajoones keskendume tõuloomade müügile ning need, kes ei kvalifitseeru, kasvatame üles, et pakkuda tarbijale kvaliteetset liha.

Kas vastab tõele, et Lisanna on kõikidele veisetele nimed pannud ning tunneb nad ära?

Nimesid paneme loomadele tavalistelt kogu perega. Isegi sõbrad on valida saanud. Seni oleme nime panekul lähtunud sellest, et lehmvasikad saavad nime ema eesnime algustähe ja pullvasikad isa nime järgi. Limusiinide ja aberdiin-anguste nimesid teab Lisanna tõepoolest peast. Kuna wagyu’d tulid alles selle aasta veebruaris ja enamusel neist on keerukas tähtede ja numbrikombinatsiooniga nimi või jaapanipärane nimi, siis õppimine käib. Mõned näited — GWG 2114Z, Yasufuki, Shigesuki, Itosihhito.

Lisaks talupidamisele tegeleb Marko Linnamäe Lihatööstuse juhtimisega ning on ka Eesti lihaveisekasvatajate seltsi juhatuse liige. Kui suureks peate enda rolli kogu sektori arendamisel?

Arvame, et igasugune panus, uuenduslik meel või ideed loodetavasti arendavad sektorit. See on pikk protsess ja tõenäoliselt näeb seda alles 10—15 aasta pärast. Ehk on see, mida teeme ja kuidas sektorisse panustame, positiivne ja edasiviiv.

Kuidas hindate elukeskkonnana Are kanti?

Hindame Aret kui elukeskkonda väga. See on meie jaoks suurepärane elupaik. Siin on vaikne — hommikul ärgates ei kuule autode mürinat ega linnakära. Siin on looduskaunis elukeskkond — palju õhku ja avarust. Siin saab kogeda täielikult aastaaegade vaheldumist.

Lapsed saavad olla lapsed, kasvada looduse ja loomade keskel. Neil on palju mängu- ja jooksuruumi. Saame tegeleda sellega, mis meile meeldib ehk siis loomi kasvatada. Ares on vahva kogukond, kus üksteist tuntakse. Samuti on olemas peaaegu kõik vajalik: põhikool, raamatukogu, vabaajakeskus, laste mänguväljakud, kaunis park jne. Meie hindame seda kõike veel rohkemgi, olles erinevates suurlinnades elanud.