Pärnumaal kosuvad haruldast wagyū tõugu lihaveised
„Esimesed wagyū tõugu veised tõime Saksamaalt tänavu aasta algul, nii et oleme neid sel aastal juba ka Eestimaa karjamaadel pidanud,” ütles Sepa talu peremees, OÜ Sepa Veised juhataja Marko Hiiemäe.
Ta selgitas, et enne haruldase Jaapani veisetõu soetamist tegid nad koos abikaasa Lisannaga põhjaliku eeltöö, uurides selle tõu pidamise tingimusi, samuti käisid nad mitu korda Saksamaal sobivaid loomi valimas, enne kui otsustasid wagyū tõu kasuks.
Tänavu Eestimaa Talupidajate Keskliidult parima talu tiitli pälvinud pererahvas – Lisanna ja Marko Hiiemäe – peab talu Pärnumaal Elbu külas ning kasvatab kaht tütart, need on Elis Isabella (10) ja Katariina (8). Vaid seitse aastat tagasi talupidamisega alustanud noor pere on teerajaja lihaveisekasvatuses – esimestena Eestimaal on nad suures mahus ja suurejooneliselt ette võtnud haruldaste lihaveiste kasvatamise. Nende soov on tegelda tõuaretusega ja toota tarbijatele vaid väärtuslikku kvaliteetset lihaveise liha.
Talus on praegu 40 wagyū tõugu lihaveist. Tõukarjale täienduseks toodi Saksamaalt ka kaks sugupulli.
Ainult puhtatõulised veised.
Jaapani wagyū’de ümber liigub väga palju müüte, kuidas Jaapanis neid liikumatult paigal hoitakse ja joodetakse õllega, tehakse õllemassaaži… Selle loomaliha eest ollakse nõus maksma ka mitusada eurot kilost. Hiiemäed selliseid praktikaid ei katseta, nad peavad oma loomi hoopiski vabalt ja mahedalt Eestimaa karjamaadel, talvisel ajal lahtiselt laudas, loomasöödaks on hein ja mahesilo.
Tänavune aasta põllumees ja lihaveisekasvataja Airi Külvet tunnustas, et Marko ja Lisanna Hiiemäe tõid Saksamaa parimast tõufarmist endale wagyū karja. “Hiiemäed on ülitublid, haaravad lennult uut infot ja on innukad tõuloomakasvatuse huvilised,” märkis Külvet.
Mis neid ajendab seda haruldast tõugu kasvatama? “Valisime nad sellepärast, et soovime saada väga kvaliteetse liha tootjaks, selleni jõuame aga alles ehk kümne aasta pärast,” selgitas Marko Hiiemäe. Lisades, et kuna nad alustasid talupidamisega alles seitse aastat tagasi, on farminduses alles algajad ja seavadki oma ettevõtlusele uusi sihte aastakümneteks.
Marko Hiiemäe töötab ka Linnamäe lihatööstuse tegevjuhina, ta on MTÜ Liivimaa Lihaveis liige ja põhjalikult kursis nõuetega liha kvaliteedile, samuti sellega, mida eelistavad tarbijad. Seetõttu ongi see pere nii innukalt laiendamas meie tarbija toidulauda, et pakkuda uusi maitseelamusi. Eesmärk on kasvatada ainult puhtatõulisi veiseid ja müüa tõuloomi ka teistele.
“Tegime kannapöörde ja hakkasime farmeriteks,” ütles psühholoogiks õppinud perenaine Lisanna Hiiemäe, kelle igapäevatööks on nüüd lisaks talu tegemistele ka oma lihaveiste eest hoolitsemine. “Me sööme ise ka veiseliha veiseliha ikka paar korda nädalas, näiteks lastele maitsebki kõige rohkem veiselihast steik, aga meie toidulaual on ka linnu-, sea-, lambaliha ja kala,” tõi Lisanna esile. Perenaine lisas, et maade hooldamiseks on talus ka lambakari ligi paarikümne lambaga. Kuna peretütar tegeleb ratsutamisega, võeti tallu hobune.
Talupidamist alustasid Hiiemäed 20 hektariga, nüüdseks majandatakse juba 240 hektaril, sellest 90 hektarit on põllumaa, ülejäänu on püsirohumaa, tänavu kasvatati ka veidi kaera, millest tehti silo.
OÜ Sepa Veised loomad on enamiku aastast karjamaadel, kus järgitakse portsjonkarjatamist. Talvisel hooajal peetakse neid kunagises kolhoosi piimalaudas, mille OÜ Sepa Veised omandas eelmise aasta lõpus. Kokku on laudas praegu 90 lihaveist, sest lisaks wagyū’dele kasvatavad Hiiemäed ka limusiine ja aberdiinianguse tõugu. Praegu on loomad lauda ühes osas, kust pääsevad vabalt välja avarale jalutusalale – nii saavad nad väljas käia aasta ringi, samas alaliselt karjamaadele pääsevad alles kevadel.
Haruldast liha veel müügis pole
Marko Hiiemäe selgitas, et praegu nad alles kasvatavad karja, aga plaanis on lähiaastatel jõuda saja ammlehmani. Kõik mullikad jäetakse endale, aga pullid, kes sobivad aretusse, müüakse tõuloomadena. “Kindlasti enne kolme aastat siit farmist lihaloomi ei tule, sest wagyū’de kasvatamine võtab aega,” tõdes peremees. Praegu lähevad talukarjast lihatööstusele müügiks limusiinid ja aberdiini-anguse tõugu loomad, neid müüakse ka tõuloomadena, tulu läheb uuteks investeeringuteks.
Perel on plaan majandiaegne piimalaut korralikult renoveerida, lauda ühes pooles on praegu loomad, teine laudaosa aga on rekonstrueerimisel. Kui see valmis saab, on loomadel ka laudas rohkem avarust ja liikumisruumi ning pererahval võimalus oma lihaveiste karja veelgi suurendada.
Airi Külveti karjas Jõgevamaal on ka mõned wagyū’d kasvamas. Külvet tõi esile, et tema saab omakasvatatud wagyū’de liha pakkuda juba järgmise aasta suvel. Ta kinnitas, et Eestis on selle lihale turgu küll. “200- või isegi 500eurose kilohinnaga on vaid üksikud tükid, aga muu liha on ka väga väärtuslik. Keegi ei pea ju kilodega seda ostma, soetatakse ikka tükke paarisaja grammikaupa,” rääkis Külvet. Ta kinnitas, et kui meil Eestimaal oleks seda tõugu loomi tuhandeid kasvamas, siis ehk oleks raske liha turustada, aga sadakonnale loomale on turg olemas. “Need inimesed, kes kasvatavad Eestimaal lihaveiseid, teevad oma tööd südamega, nii ka meie. Kui teha tööd hästi ja läbimõeldult, siis on iga ettevõtlusega võimalik ka kasumit teenida,” tõdes Marko Hiiemäe.